Esmaabiandja töökohal
Esmaabiandja töökohal – kohustused, nõuded ja väljaõpe
Õnnetus või äkiline terviserike võib töökohal juhtuda ootamatult. Sellises olukorras on oluline, et läheduses oleks inimene, kes oskab kannatanu seisundit hinnata, vajadusel alustada elustamist, peatada verejooksu ja kutsuda professionaalset abi.
Seetõttu peab tööandja korraldama ettevõttes esmaabi andmise ning määrama töötajate hulgast vähemalt ühe esmaabiandja.
Kes võib olla esmaabiandja? Kui palju esmaabiandjaid peab ettevõttes olema? Millise koolituse peab esmaabiandja läbima ja kui sageli tuleb teadmisi uuendada?
Selles artiklis vaatame üle, mida tähendab esmaabiandja töökohal, millised on tööandja kohustused ning kuidas toimub esmaabiandja väljaõpe.
Kes on esmaabiandja töökohal?
Esmaabiandja on töötaja, kes on saanud vajaliku väljaõppe ning oskab anda esmaabi õnnetuse või äkilise terviserikke korral.
Tema ülesanne ei ole asendada kiirabi ega teisi tervishoiutöötajaid. Esmaabiandja eesmärk on osata kiiresti hinnata olukorda, anda vajalikku esmast abi ning aidata säilitada kannatanu elu ja tervist kuni professionaalse abi saabumiseni.
Töökohal võib esmaabiandjal tekkida vajadus tegutseda näiteks olukorras, kus kolleeg:
- kaotab teadvuse;
- saab raske vigastuse;
- hakkab tugevalt veritsema;
- lämbub;
- saab põletuse;
- kukub või saab muu trauma;
- saab epilepsiahoo;
- tekivad insuldi või infarkti tunnused;
- vajab elustamist.
Just esimesed minutid pärast õnnetust või terviseriket võivad olla kannatanu jaoks väga olulised.
Kas igas ettevõttes peab olema esmaabiandja?
Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse kohaselt peab tööandja määrama töötajate hulgast vähemalt ühe esmaabiandja.
Ühest esmaabiandjast ei pruugi aga alati piisata. Esmaabiandjate arvu määramisel tuleb arvestada:
- töötajate arvu;
- tervisekahjustuste esinemise sagedust;
- ettevõtte tegevuse iseloomu;
- ettevõtte piirkondlikku jagunemist.
Näiteks võib suuremas ettevõttes, mitmes erinevas asukohas tegutsevas organisatsioonis või vahetustega töötamise korral olla vaja mitut esmaabiandjat.
Oluline on korraldada esmaabi nii, et abi andmise oskusega inimene oleks vajaduse korral reaalselt kättesaadav. Ainult ühe esmaabiandja määramine ei pruugi seda tagada, kui töötaja viibib puhkusel, haiguslehel või töötab teises asukohas.
olukordades.
Millised on tööandja kohustused?
Esmaabi korraldamine töökohal ei tähenda ainult ühe töötaja nimekirja kandmist.
Tööandja peab:
- määrama töötajate hulgast vähemalt ühe esmaabiandja;
- võimaldama esmaabiandjal täita oma ülesandeid tööajal;
- korraldama ja tasuma esmaabiandja koolituse;
- korraldama regulaarselt täienduskoolituse;
- paigutama nähtavale kohale esmaabi andmise juhised;
- tegema töötajatele nähtavaks hädaabinumbri 112 ning esmaabiandja nime ja telefoninumbri;
- tagama vajalike esmaabivahendite kättesaadavuse, juurdepääsetavuse ja nõuetekohase märgistuse.
Vajaduse korral tuleb tagada ka esmaabiruum või selleks kohandatav ruum.
Seega on esmaabi korraldamine osa ettevõtte üldisest töötervishoiu ja tööohutuse süsteemist.
Kes võib olla esmaabiandja?
Esmaabiandjaks määratakse ettevõtte töötaja, kes on saanud asjakohase väljaõppe.
Meditsiiniline haridus ei ole selleks vajalik. Esmaabiandjaks võib olla näiteks kontoritöötaja, õpetaja, teenindaja, tootmistöötaja või muu ettevõtte töötaja.
Oluline on, et määratud inimene läbiks nõuetekohase koolituse ning oleks valmis vajaduse korral oma teadmisi ja oskusi kasutama.
Millise koolituse peab esmaabiandja läbima?
Esmaabiandja esmane väljaõpe peab olema vähemalt 16-tunnine.
Tööandja peab korraldama koolituse oma kulul ja tööajal hiljemalt ühe kuu jooksul pärast töötaja esmaabiandjaks määramist.
Esmaabiandja väljaõppe eesmärk ei ole lihtsalt tunnistuse saamine. Koolitus peab andma teadmised ja praktilised oskused, mida on võimalik kasutada reaalses hädaolukorras.
Koolitusel käsitletakse muu hulgas:
- õnnetusolukorra ja kannatanu seisundi hindamist;
- hädaabi kutsumist;
- eluohtlike seisundite äratundmist;
- teadvuseta inimese abistamist;
- elustamist;
- AED kasutamist;
- hingamisteede sulguse korral tegutsemist;
- verejooksude peatamist;
- haavade ja traumade esmaabi;
- põletusi ja külmakahjustusi;
- mürgistusi;
- äkilisi terviserikkeid;
- esmaabivahendite kasutamist.
Oluline osa koolitusest on praktiline harjutamine. Ainult teoreetilistest teadmistest ei pruugi piisata, kui inimene peab päris hädaolukorras kiiresti tegutsema.
Kui kaua kehtib esmaabiandja väljaõpe?
Esmaabiandja peab läbima täienduskoolituse iga kolme aasta järel.
Täienduskoolituse kestus on vähemalt 6 akadeemilist tundi.
Selle eesmärk on varem omandatud teadmiste ja praktiliste oskuste värskendamine. Kolme aasta jooksul võivad oskused ununeda ning muutuda võivad ka esmaabi käsitlused ja soovitused.
Seetõttu ei tohiks täienduskoolitust käsitleda ainult formaalse kohustusena.
Miks on praktiline väljaõpe oluline?
Esmaabi on praktiline oskus.
Inimene võib teada, kuidas elustamine teoreetiliselt toimub, kuid päris olukorras tuleb kiiresti otsustada, kontrollida hingamist, kutsuda abi ning alustada rindkere kompressioonidega.
Sama kehtib AED kasutamise, verejooksu peatamise ja teiste esmaabivõtete kohta.
Praktiliste harjutuste eesmärk on luua olukord, kus osaleja saab tegevused ise läbi proovida ning koolitajalt tagasisidet.
Mida rohkem on inimene harjutanud, seda lihtsam on tal hädaolukorras meelde tuletada, millest alustada ja mida edasi teha.
Kas ettevõttes võib olla mitu esmaabiandjat?
Jah, ning paljudel juhtudel on see vajalik.
Seadus näeb ette vähemalt ühe esmaabiandja määramise, kuid tegelik vajadus sõltub ettevõttest.
Kui ettevõttes töötatakse vahetustega, asutakse erinevates hoonetes või töökohtades või on töötajaid palju, tuleb esmaabi korraldamisel arvestada sellega, et abiandja peab olema vajaduse korral kättesaadav.
Samuti tasub arvestada, et määratud esmaabiandja võib olla puhkusel, haigestuda või ise õnnetusse sattuda.
Seetõttu on sageli mõistlik koolitada mitu töötajat.
Kas tööandja peab esmaabiandja koolituse eest maksma?
Jah.
Esmaabiandja väljaõppe ja täienduskoolituse korraldab tööandja omal kulul ja tööajal.
Koolituse ja täienduskoolituse ajal tuleb esmaabiandjale maksta keskmist tööpäevatasu.
See tähendab, et nõutava esmaabi väljaõppe korraldamise kulusid ei peaks kandma esmaabiandjaks määratud töötaja ise.
Kas töökohal peab olema esmaabikomplekt?
Tööandja peab tagama töötajatele vajalike esmaabivahendite kättesaadavuse, juurdepääsetavuse ja nõuetekohase märgistuse.
Esmaabivahendid peavad olema paigutatud kohta, kuhu töötajatel on vajaduse korral lihtne ligi pääseda.
See nõue puudutab ka tööülesannete täitmiseks kasutatavaid autosid, traktoreid ning liikur- ja eritöömasinaid.
Allikad: https://www.tooelu.ee/et/82/esmaabiandja
