Esmaabiandja töökohal – kohustused, nõuded ja väljaõpe

Õnnetus või äkiline terviserike võib töökohal juhtuda ootamatult. Sellises olukorras on oluline, et läheduses oleks inimene, kes oskab kannatanu seisundit hinnata, vajadusel alustada elustamist, peatada verejooksu ja kutsuda professionaalset abi.

Seetõttu peab tööandja korraldama ettevõttes esmaabi andmise ning määrama töötajate hulgast vähemalt ühe esmaabiandja.

Kes võib olla esmaabiandja? Kui palju esmaabiandjaid peab ettevõttes olema? Millise koolituse peab esmaabiandja läbima ja kui sageli tuleb teadmisi uuendada?

Selles artiklis vaatame üle, mida tähendab esmaabiandja töökohal, millised on tööandja kohustused ning kuidas toimub esmaabiandja väljaõpe.

Kes on esmaabiandja töökohal?

Esmaabiandja on töötaja, kes on saanud vajaliku väljaõppe ning oskab anda esmaabi õnnetuse või äkilise terviserikke korral.

Tema ülesanne ei ole asendada kiirabi ega teisi tervishoiutöötajaid. Esmaabiandja eesmärk on osata kiiresti hinnata olukorda, anda vajalikku esmast abi ning aidata säilitada kannatanu elu ja tervist kuni professionaalse abi saabumiseni.

Töökohal võib esmaabiandjal tekkida vajadus tegutseda näiteks olukorras, kus kolleeg:

• kaotab teadvuse;
• saab raske vigastuse;
• hakkab tugevalt veritsema;
• lämbub;
• saab põletuse;
• kukub või saab muu trauma;
• saab epilepsiahoo;
• tekivad insuldi või infarkti tunnused;
• vajab elustamist.

Just esimesed minutid pärast õnnetust või terviseriket võivad olla kannatanu jaoks väga olulised.

Kas igas ettevõttes peab olema esmaabiandja?

Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse kohaselt peab tööandja määrama töötajate hulgast vähemalt ühe esmaabiandja.

Ühest esmaabiandjast ei pruugi aga alati piisata. Esmaabiandjate arvu määramisel tuleb arvestada:

• töötajate arvu;
• tervisekahjustuste esinemise sagedust;
• ettevõtte tegevuse iseloomu;
• ettevõtte piirkondlikku jagunemist.

Näiteks võib suuremas ettevõttes, mitmes erinevas asukohas tegutsevas organisatsioonis või vahetustega töötamise korral olla vaja mitut esmaabiandjat.

Oluline on korraldada esmaabi nii, et abi andmise oskusega inimene oleks vajaduse korral reaalselt kättesaadav. Ainult ühe esmaabiandja määramine ei pruugi seda tagada, kui töötaja viibib puhkusel, haiguslehel või töötab teises asukohas.

olukordades.

Millised on tööandja kohustused?

Esmaabi korraldamine töökohal ei tähenda ainult ühe töötaja nimekirja kandmist.

Tööandja peab:

• määrama töötajate hulgast vähemalt ühe esmaabiandja;
• võimaldama esmaabiandjal täita oma ülesandeid tööajal;
• korraldama ja tasuma esmaabiandja koolituse;
• korraldama regulaarselt täienduskoolituse;
• paigutama nähtavale kohale esmaabi andmise juhised;
• tegema töötajatele nähtavaks hädaabinumbri 112 ning esmaabiandja nime ja telefoninumbri;
• tagama vajalike esmaabivahendite kättesaadavuse, juurdepääsetavuse ja nõuetekohase märgistuse.

Vajaduse korral tuleb tagada ka esmaabiruum või selleks kohandatav ruum.

Seega on esmaabi korraldamine osa ettevõtte üldisest töötervishoiu ja tööohutuse süsteemist.

Kes võib olla esmaabiandja?

Esmaabiandjaks määratakse ettevõtte töötaja, kes on saanud asjakohase väljaõppe.

Meditsiiniline haridus ei ole selleks vajalik. Esmaabiandjaks võib olla näiteks kontoritöötaja, õpetaja, teenindaja, tootmistöötaja või muu ettevõtte töötaja.

Oluline on, et määratud inimene läbiks nõuetekohase koolituse ning oleks valmis vajaduse korral oma teadmisi ja oskusi kasutama.

Millise koolituse peab esmaabiandja läbima?

Esmaabiandja esmane väljaõpe peab olema vähemalt 16-tunnine.

Tööandja peab korraldama koolituse oma kulul ja tööajal hiljemalt ühe kuu jooksul pärast töötaja esmaabiandjaks määramist.

Esmaabiandja väljaõppe eesmärk ei ole lihtsalt tunnistuse saamine. Koolitus peab andma teadmised ja praktilised oskused, mida on võimalik kasutada reaalses hädaolukorras.

Koolitusel käsitletakse muu hulgas:

• õnnetusolukorra ja kannatanu seisundi hindamist;
• hädaabi kutsumist;
• eluohtlike seisundite äratundmist;
• teadvuseta inimese abistamist;
• elustamist;
• AED kasutamist;
• hingamisteede sulguse korral tegutsemist;
• verejooksude peatamist;
• haavade ja traumade esmaabi;
• põletusi ja külmakahjustusi;
• mürgistusi;
• äkilisi terviserikkeid;
• esmaabivahendite kasutamist.

Oluline osa koolitusest on praktiline harjutamine. Ainult teoreetilistest teadmistest ei pruugi piisata, kui inimene peab päris hädaolukorras kiiresti tegutsema.

Kui kaua kehtib esmaabiandja väljaõpe?

Esmaabiandja peab läbima täienduskoolituse iga kolme aasta järel.

Täienduskoolituse kestus on vähemalt 6 akadeemilist tundi.

Selle eesmärk on varem omandatud teadmiste ja praktiliste oskuste värskendamine. Kolme aasta jooksul võivad oskused ununeda ning muutuda võivad ka esmaabi käsitlused ja soovitused.

Seetõttu ei tohiks täienduskoolitust käsitleda ainult formaalse kohustusena.

Miks on praktiline väljaõpe oluline?

Esmaabi on praktiline oskus.

Inimene võib teada, kuidas elustamine teoreetiliselt toimub, kuid päris olukorras tuleb kiiresti otsustada, kontrollida hingamist, kutsuda abi ning alustada rindkere kompressioonidega.

Sama kehtib AED kasutamise, verejooksu peatamise ja teiste esmaabivõtete kohta.

Praktiliste harjutuste eesmärk on luua olukord, kus osaleja saab tegevused ise läbi proovida ning koolitajalt tagasisidet.

Mida rohkem on inimene harjutanud, seda lihtsam on tal hädaolukorras meelde tuletada, millest alustada ja mida edasi teha.

Kas ettevõttes võib olla mitu esmaabiandjat?

Jah, ning paljudel juhtudel on see vajalik.

Seadus näeb ette vähemalt ühe esmaabiandja määramise, kuid tegelik vajadus sõltub ettevõttest.

Kui ettevõttes töötatakse vahetustega, asutakse erinevates hoonetes või töökohtades või on töötajaid palju, tuleb esmaabi korraldamisel arvestada sellega, et abiandja peab olema vajaduse korral kättesaadav.

Samuti tasub arvestada, et määratud esmaabiandja võib olla puhkusel, haigestuda või ise õnnetusse sattuda.

Seetõttu on sageli mõistlik koolitada mitu töötajat.

Kas tööandja peab esmaabiandja koolituse eest maksma?

Jah.

Esmaabiandja väljaõppe ja täienduskoolituse korraldab tööandja omal kulul ja tööajal.

Koolituse ja täienduskoolituse ajal tuleb esmaabiandjale maksta keskmist tööpäevatasu.

See tähendab, et nõutava esmaabi väljaõppe korraldamise kulusid ei peaks kandma esmaabiandjaks määratud töötaja ise.

Kas töökohal peab olema esmaabikomplekt?

Tööandja peab tagama töötajatele vajalike esmaabivahendite kättesaadavuse, juurdepääsetavuse ja nõuetekohase märgistuse.

Esmaabivahendid peavad olema paigutatud kohta, kuhu töötajatel on vajaduse korral lihtne ligi pääseda.

See nõue puudutab ka tööülesannete täitmiseks kasutatavaid autosid, traktoreid ning liikur- ja eritöömasinaid.

Allikad: https://www.tooelu.ee/et/82/esmaabiandja

https://www.tooelu.ee/et/83/esmaabivahendid

https://www.riigiteataja.ee/et/akt/126062018014?leiaKehtiv

Mida õpitakse esmaabi koolitusel? Täielik ülevaade kursuse sisust

Kui inimene otsustab läbida esmaabi koolituse, tekib sageli küsimus: mida seal tegelikult õpetatakse? Kas tegemist on ainult loenguga või omandatakse ka praktilised oskused, mida saab kasutada päris hädaolukorras?

Tänapäevane esmaabi koolitus on palju enamat kui teooria. Selle eesmärk on õpetada märkama eluohtlikke olukordi, hindama kannatanu seisundit ning andma esmast abi kuni professionaalse abi saabumiseni. Õige tegutsemine esimeste minutite jooksul võib oluliselt parandada kannatanu ellujäämise võimalusi ja vähendada raskeid tervisekahjustusi.

Lisaks teadmistele annab kvaliteetne esmaabi kursus enesekindluse. Hädaolukorras ei ole kõige olulisem meditsiiniline haridus, vaid oskus säilitada rahu ja teha õiged esimesed sammud.

Selles artiklis vaatame põhjalikult, mida esmaabi koolitus sisaldab, milliseid praktilisi oskusi õpitakse ning miks on regulaarne väljaõpe oluline iga inimese jaoks.

Miks tasub läbida esmaabi koolitus?

Õnnetused ei juhtu ainult töökohal või liikluses. Need võivad juhtuda kodus, spordisaalis, tänaval või pere keskel. Sageli on just läheduses viibiv inimene esimene, kes saab kannatanut aidata.

Esmaabi eesmärk ei ole asendada kiirabi ega arstiabi. Esmaabi eesmärk on säilitada inimese elu, ennetada seisundi halvenemist ja toetada kannatanut kuni professionaalse abi saabumiseni.

Paljud inimesed ütlevad pärast koolitust, et kõige suurem muutus ei olnud mitte uued teadmised, vaid kindlustunne. Kui enne kardeti midagi valesti teha, siis pärast praktilisi harjutusi teatakse, kuidas tegutseda samm-sammult.

Mida sisaldab esmaabi koolitus?

Esmaabi koolitus koosneb teoreetilisest osast ja praktilistest harjutustest. Kõik teemad on omavahel seotud ning õpetavad tegutsema süsteemselt erinevates hädaolukordades.

Olukorra hindamine – iga esmaabi algus

Enne kannatanu juurde minekut tuleb hinnata, kas sündmuskoht on ohutu.

Näiteks võib liiklusõnnetuse, tulekahju või elektriõnnetuse korral abiandja ise sattuda ohtu. Seetõttu õpetatakse koolitusel kõigepealt märkama võimalikke ohte ning alles seejärel kannatanule lähenema.

Selles teemas õpitakse:

• hindama sündmuskoha ohutust;
• tagama enda ja teiste turvalisuse;
• kutsuma abi numbril 112;
• andma Häirekeskusele vajalikku infot;
• otsustama, millal võib kannatanut liigutada ja millal mitte.

Just õigesti hinnatud olukord on eduka esmaabi alus.

Kannatanu seisundi hindamine cABCDE põhimõtte järgi

Kaasaegne esmaabi põhineb rahvusvaheliselt tunnustatud cABCDE algoritmil. See aitab hinnata kannatanu seisundit loogilises järjekorras ja keskenduda kõige ohtlikumatele probleemidele.

Koolitusel õpitakse:

• tuvastama massiivset verejooksu;
• kontrollima hingamisteid;
• hindama hingamist;
• hindama vereringet;
• hindama teadvusseisundit;
• märkama muid vigastusi ja kaitsma kannatanut külma või kuuma eest.

Selline süsteem aitab ka stressiolukorras tegutseda rahulikult ning vältida oluliste sammude vahelejätmist.

Elustamine (CPR)

Üks olulisemaid teemasid igal esmaabi koolitusel on elustamine.

Südame seiskumise korral loeb iga minut. Mida kiiremini alustatakse rindkere kompressioonidega, seda suurem on võimalus, et inimene jääb ellu kuni kiirabi saabumiseni.

Praktilises osas harjutatakse:

• õiget käte asetust;
• rindkere kompressioonide sügavust ja sagedust;
• kunstlikku hingamist vastavalt koolituse programmile;
• meeskonnatööd mitme abiandja korral.

Harjutused viiakse läbi spetsiaalsetel mannekeenidel, mis võimaldavad koolitajal anda osalejatele vahetut tagasisidet.

AED kasutamine

Automaatne välisdefibrillaator ehk AED on seade, mis võib südame seiskumise korral päästa elu.

Paljud inimesed kardavad AED kasutamist, kuigi tegelikult on see loodud nii, et seade juhendab kasutajat samm-sammult ning analüüsib ise südamerütmi. Elektrišokk antakse ainult siis, kui see on vajalik.

Koolitusel õpitakse:

• millal AED-d kasutada;
• kuidas elektroodid õigesti paigaldada;
• kuidas jätkata elustamist pärast defibrillatsiooni;
• kuidas töötada meeskonnana.

Verejooksu peatamine

Massiivne verejooks võib muutuda eluohtlikuks mõne minuti jooksul.

Seetõttu õpitakse koolitusel:

• erinevate verejooksude äratundmist;
• otsese surve avaldamist haavale;
• rõhksideme paigaldamist;
• kannatanu seisundi jälgimist kuni kiirabi saabumiseni.

Praktilised harjutused aitavad omandada oskused, mida võib päriselt vaja minna nii tööl kui ka igapäevaelus.

Lämbumine

Hingamisteede sulgus võib tekkida ootamatult nii täiskasvanul kui ka lapsel.

Koolitusel käsitletakse:

• osalise ja täieliku lämbumise tunnuseid;
• esmaabi teadvusel inimesele;
• tegutsemist teadvuseta kannatanu korral;
• edasist tegevust pärast hingamisteede vabastamist.

Muud teemad

Sõltuvalt koolituse liigist käsitletakse ka järgmisi teemasid:

• põletused;
• luumurrud ja liigesevigastused;
• pea- ja seljatraumad;
• minestus;
• insult;
• infarkt;
• epilepsiahoog;
• anafülaksia;
• mürgistused;
• diabeediga seotud erakorralised seisundid.

Õppekava võib erineda sõltuvalt koolituse mahust ja eesmärgist, kuid põhiteemad jäävad samaks.

Kui suur osa esmaabi koolitusest on praktiline?

Üks sagedasemaid küsimusi enne koolitusele registreerumist on, kui palju tuleb lihtsalt kuulata loengut ja kui palju saab ise harjutada.

Kvaliteetse esmaabi koolituse oluline osa on praktiline õpe. Teooria annab vajalikud teadmised, kuid päris oskused kujunevad alles siis, kui inimene proovib erinevaid tegevusi ise läbi teha.

Praktiliste harjutuste käigus õpitakse näiteks:

• hindama kannatanu seisundit;
• kutsuma abi ja suhtlema Häirekeskusega;
• tegema rindkere kompressioone;
• kasutama AED treeningseadet;
• peatama verejooksu;
• asetama kannatanu stabiilsesse küliliasendisse;
• tegutsema erinevates simulatsioonides.

Praktilised ülesanded viiakse tavaliselt läbi väikestes gruppides, et igal osalejal oleks võimalus kõiki tegevusi iseseisvalt harjutada ning saada koolitajalt tagasisidet.

Just praktiline õpe aitab muuta teadmised kindlaks tegutsemisoskuseks.

Kas esmaabi koolitus on raske?

Paljud inimesed muretsevad enne koolitust, et neil puuduvad meditsiinilised teadmised või nad ei ole kunagi varem esmaabiga kokku puutunud.

Tegelikult on esmaabi koolitus üles ehitatud nii, et see sobib ka täiesti algajale.

Kõik teemad selgitatakse samm-sammult ning praktilisi harjutusi tehakse koolitaja juhendamisel. Eesmärk ei ole õppida keerulist meditsiini, vaid omandada lihtsad ja tõhusad tegevused, mida saab kasutada päris elus.

Seetõttu ei ole varasem kogemus vajalik.

Milliseid vahendeid kasutatakse koolitusel?

Kaasaegsel esmaabi koolitusel kasutatakse erinevaid õppevahendeid, mis aitavad harjutada võimalikult realistlikes tingimustes.

Sõltuvalt koolitusest võivad kasutada näiteks:

• täiskasvanu elustamismannekeene;
• imiku ja lapse mannekeene;
• AED treeningseadmeid;
• sidumisvahendeid;
• simulatsioonivahendeid erinevate vigastuste ja verejooksude kujutamiseks.

Selline õpe võimaldab harjutada olukordi, mis võivad päriselus ette tulla, kuid turvalises õpikeskkonnas.

Mida pärast esmaabi koolitust osatakse?

Pärast koolituse läbimist ei saa inimesest tervishoiutöötajat. Küll aga omandatakse teadmised ja praktilised oskused, mis aitavad reageerida kiiresti ning õigesti kõige sagedasemates hädaolukordades.

Näiteks oskab koolituse läbinud inimene:

• hinnata, kas sündmuskoht on ohutu;
• kutsuda kiiresti abi;
• hinnata kannatanu seisundit;
• alustada elustamist;
• kasutada AED-d;
• peatada tugevat verejooksu;
• aidata lämbumise korral;
• anda esmast abi põletuste ja traumade puhul.

Kõige olulisem muutus on aga sageli enesekindlus. Inimene teab, kust alustada, ega jää hädaolukorras tegevusetult pealt vaatama.

Levinumad eksiarvamused esmaabi koolituse kohta

Esmaabi koolitusega seoses liigub palju eksiarvamusi. Mõned neist võivad takistada inimesi koolitusele tulemast või tekitada põhjendamatuid hirme.

“Esmaabi koolitus on ainult meditsiinitöötajatele.”

Ei. Valdav enamus esmaabi koolitusi on mõeldud inimestele, kellel puudub meditsiiniline haridus.

“Kui ma midagi valesti teen, vastutan kõige eest.”

Esmaabi eesmärk on aidata kannatanut oma teadmiste ja oskuste piires. Koolitus õpetab tegutsema ohutult ja läbimõeldult.

“AED kasutamine on liiga keeruline.”

Tegelikult on automaatne välisdefibrillaator loodud nii, et see juhendab kasutajat häälkäsklustega ning analüüsib ise südamerütmi.

“Piisab sellest, et vaatan internetist mõne video.”

Videod võivad anda üldise ettekujutuse, kuid need ei asenda praktilist harjutamist. Näiteks elustamise õiget tehnikat, rindkere kompressioonide sügavust või AED kasutamist on võimalik õppida ainult praktilise juhendamise käigus.

Korduma kippuvad küsimused

Kas esmaabi koolitus sobib algajatele?

Jah. Koolitus on mõeldud nii inimestele, kellel puudub varasem kogemus, kui ka neile, kes soovivad oma teadmisi värskendada.

Kui kaua kestab esmaabi koolitus?

Koolituse kestus sõltub õppekavast. Levinud on nii 8- kui ka 16-akadeemilise tunni mahuga koolitused.

Kas koolitusel tuleb teha eksam?

See sõltub koolituse programmist. Tavaliselt hinnatakse nii teoreetilisi teadmisi kui ka praktiliste oskuste omandamist.

Kas pärast koolitust väljastatakse tunnistus?

Jah. Koolituse edukal läbimisel väljastatakse tunnistus vastavalt õppekavale.

Kui sageli tuleks teadmisi uuendada?

Esmaabi soovitatakse regulaarselt üle korrata. Oskused, mida ei kasutata, võivad aja jooksul ununeda ning ravijuhised võivad muutuda.

Kokkuvõte

Esmaabi koolitus annab teadmised, praktilised oskused ja enesekindluse tegutseda olukorras, kus iga minut võib olla määrava tähtsusega. Koolitus ei õpeta inimesi arstiks, vaid annab selged tegevusjuhised, kuidas aidata kannatanut kuni professionaalse abi saabumiseni.

Kõige väärtuslikum osa on praktiline õpe. Just harjutamine aitab muuta teadmised oskusteks ning valmistab ette olukordadeks, mida ei ole võimalik ette ennustada.

Kui soovid omandada praktilised esmaabioskused kogenud koolitajate juhendamisel, tutvu meie esmaabi koolitustega ning vali endale sobiv koolitus.

• Õigeaegsest ja oskuslikust esmaabist võib sõltuda inimese elu ja edasine tervis.
• Tööandja määrab esmaabi andmiseks töötajate hulgast vähemalt ühe esmaabiandja.
• Esmaabiandjaks saab olla ainult asjakohast koolitust saanud töötaja.

Esmaabi korraldamisel peab tööandja hoolikalt kõik vajalikud etapid läbi mõtlema, sest õigeaegsest ja oskuslikust esmaabist võib sõltuda inimese elu ja edasine tervis. Abi peab olema kättesaadav igas tööga seotud olukorras ja ettevõtte juhi ülesanne on püüda seda organiseerida nii, et tehtud oleks kõik suutmaks, mis tahes olukorras, kannatanut elus hoida kuni arstiabi saabumiseni.

Tööandja määrab esmaabi andmiseks töötajate hulgast vähemalt ühe esmaabiandja, kuid arvestades

• töötajate arvu;
• tervisekahjustuste esinemise sagedust;
• ettevõtte piirkondlikku jagunemist;
• tegevuse iseloomu;

on võimalik, et tuleb määrata mitu esmaabiandjat. Kui ettevõte asub mitmes territoriaalselt eraldatud struktuuriüksuses või tehakse töid vahetustega, peab igas struktuuriüksuses või vahetuses olema kohal vähemalt üks esmaabiandja. Oluline on järgida põhimõtet: igal ajahetkel, igas tööga seotud olukorras peab olema tagatud, et õnnetuse korral oleks kiiresti kättesaadav esmaabi anda oskav inimene. Esmaabiandjate arvu määramisel võiks arvestada olukorraga, et õnnetus võib juhtuda ka selle inimesega, kes oskab esmaabi anda. Lisaks tasub meeles pidada, et töötaja, kes on ainus esmaabiandja, võib olla hoopis puhkusel, haiguslehel või mingil muul põhjusel töökohast eemal.

Nähtavale kohale tuleb paigutada nende töötajate andmed (nimi ja telefoninumber), kes oskavad abi anda. Samuti võiks tööandja informeerida töötajaid ka muul viisil (näiteks töötajate koosolek, ettevõtte intranetis). Kui esmaabiandjad ettevõttes vahetuvad, siis peab sellekohane info jõudma ka töötajateni. Oluline on, et õnnetusjuhtumi korral, kui on vaja kiiresti tegutseda, teaksid kõik töötajad, kelle poole pöörduda esmaabi saamiseks. Nähtavale kohale tuleb panna ka hädaabinumber 112.

Tööandja saab ettevõttes määratud esmaabiandjad esitada TEIS iseteeninduses siit.

https://www.tooelu.ee/et/82/esmaabiandja